Showing posts with label Maitseelamus. Show all posts
Showing posts with label Maitseelamus. Show all posts

Saturday, July 7, 2018

Jaapani snäkid

Blogi põhjal võib jääda ekslik mulje, et minu lemmiktegevused on mukkimine ja kreemitamine, aga tegelikult meeldib mulle kõige rohkem maailmas hoopis süüa. On väga vähe roogasid, millega ma pirtsutan ja rohkem võiks mind iseloomustada kui inimest, kes sööb kõike, mis hamba all ei karju. Heameelega proovin ka kõiksugu ebatavalisi maitseid ja kui Facebookis viskas mulle ette Jaapani näkse täis üllatuskarbi reklaam, siis panin tellimuse kohe teele.

Tellisin oma karbi ebayst ja tänases postituses näitangi, mis sealt välja tuli. Karp maksis 15.80 dollarit ja hind sisaldas ka postikulu. Kohale jõudis pakk kahe nädalaga.

Paki sisu nägi välja selline:



Kutsusin lapsed seltsi ja hakkasime järjest maitsma.



Suured ümmargused on õlis praetud soolased krõpsud. Kirjad on ainult jaapani keeles, nii et pole aimugi, millest nad valmistatud on. Kolmest krõpsupakist meeldisid nad mulle kõige rohkem, kuid eriti palju neid süüa ei tahtnud, sest järelmaitses käis õline mekk tugevalt üle.

Keskmises ja parempoolses pakis olid väikesed soolased maisipallid. Ühtede peal kenasti kirjas "Fried Chicken Taste" ja teise peal oli klamaari pilt, nii et äkki peaksid nemad siis kalmaarimaitselised olema. Tegelikult olid mõlemad lihtsalt soolased ja mitte just kuigi maitsvad. Kujuta ette maisikepikesi, mis on kiirnuudlite maitseainega üle valatud - umbes nii nad maitsesidki.



Suur pruun pulk oli magus. Väljast krõbeda koorikuga ja seest suhkruvati moodi õhulise sisuga. Maitses suhkruselt magusalt ja peale esimest ampsu ei tekkinud himu teist suutäit võtta.

Teised kaks pildil olevat pulka on maisijahust ja oma olemuselt nagu ülekasvanud Cheetose krõpsud. Valges pakendis maitses ka Cheetosele päris sarnaselt, aga kollane oli kuidagi magusa-soolase vahepealne ja väga imelik. Seda kindlasti rohkem süüa ei tahaks.


Värvilised pallikesed on M&Ms kommide sugulased. Värvilise glasuuri sees on peidus šokolaad. Nad on M&Ms kommidest tublisti väiksemad, nii et šokolaadi on vähe ja glasuuri palju.

Roosa piklik pakend oli täis magusat keemiamaitselist želeed. Peale esimest proovimist läks see paraku prügikasti.


Karukujulises pakis oli täitsa harilik puuviljamaitseline kummikomm. Lihtsalt natuke kleepuvam kui tavalised kummikommid.

Apelsinipildiga pakist tuli välja neli ümmargust apelsinimaitselist nätsukommi.

Oranž komm nägi esmapilgul välja nagu Chewitsi nätsukomm, aga sees oli tal vahukommi meenutav sisu.

Croissanti pildiga komm oli väga veider - nagu küpsisepuru segatuna rasvase võidega. Ei maitsenud.

Sinine komm oli piparmündi-šokolaadi glasuuris olev vahvel. See maitses mulle täitsa hästi ja sööksin heameelega teinekordki.

Õunapildiga pakist tuli välja õunamaitseline mullinäts. Täielik nostalgia - nagu vana hea Hubba Bubba. Polegi täiskasvanuna mullinätsu tarbinud.

Kollases pakis olid ümmargused suhkrused pallid. Sama maitse nagu lusikaga toosist suhkrut süüa.

Sinise kaanega topsikus oli sefiirilaadne kreem. Aga jälle koleda keemilise maitsega.


Lehmapildiga pakis oli paar killukest vinnutatud veiseliha. See meeldis mulle rohkem kui Eestis müügil olev beef jerky, sest oli pehmem.

Pandakaru näoga küpsis on kõige tavalisem magus biskviitküpsis.


Kõige vasakpoolsem snäkk on vürtsikas wasabi-nori leht. Üsna nätske ja päris vürtsine. Seni, kuni vürtsine maitse kestis, meeldis ta mulle täitsa hästi, aga kui vürtsikus kadus, siis jäi suhu kummaline imal maitse. Lõpuni igatahes ei söönud.

Keskmine küpsisepulk oli kuiv ja maitsetu.

Siiruviiruline küpsis oli šokolaadikreemi sisuga. Söödav, aga teist korda pigem ei tahaks.



Vasakpoolsed näevad välja nagu oranžid kiirnuudlid. Kas nad on mõeldud keetmiseks, või kuivalt krõbistamiseks, kahjuks ei tea, sest kogu tekst oli pakendil jaapani keeles. Kõigi nende veidrate ampsude kõrval olid nad maitselt päris mõnusad soolakas-vürtsikad.

Sinine pudel sisaldas suhkrudropse, millel oli kerge hapukas järelmaik. No kui hirmus magusaisu kimbutab, siis võiks selliseid suhkrukomme süüa, aga mingit maitseelamust nad kahjuks ei pakkunud.

Parempoolsed on väikesed pannkoogid, mille vahel pehme karamell. Esimese hooga maitsesid väga hästi, kuid järelmaitse läks kuidagi keemiamaiguliseks, nii et teist korda ei sööks.

Päris põnev degusteerimine oli. Ühtegi sellist snäkki ma kahjuks ei avastanud, mille puhul õhkaksin, et oi kui kahju, et neid Eestis ei müüda. Maitsetest olid enamus kas lihtsalt soolased või suhkrused ja "keemiline" maitse lõi sageli üle kõige. Huvitav, kas kogu Jaapani snäkimajandus on selline, või on karpi valitud lihtsalt hästi kaua säilivad ja sulamiskindlad asjad ning selliseid asju, mida jaapanlased ise söövad ja kiidavad ei saanud lühikese säilivusaja tõttu karpi panna?

Seda ma ei ütle, et tegu päris mahavisatud rahaga oli, aga rohkem seda kindlasti ei telli. Ja teil soovitan ka oma 16 dollarit pigem Maiuspala või Tuljaku kommide peale laiaks lüüa - maitsevad kindlasti paremini.

Kas mu lugejate hulgas leidub kedagi, kes on Jaapanis käinud? Kas need ongi snäkid, mida jaapanlased ise söövad ja kiidavad, või oli üllatuskarp lilhtsalt odavatest ja kaua säilivatest asjadest kokku pandud, mida kohalikud tegelikult ise ei tarbi?

Wednesday, April 4, 2018

Amway Bodykey

Amwayl on häid uudiseid kõigile, kes soovivad veel enne suve paar kilo maha raputada, kuid kiire päevakava tõttu kokkamisega jänni jäävad. Bodykey einebatoonid ja supid on mõeldud toidukordade asendamiseks ja nad aitavad kaalu langetada, või olemasolevat vormi hoida. Kaalu säilitamiseks on soovitatav 1 toidukord ja kaalu langetamiseks 2 toidukorda päevas Bodykey tootega asendada.

Amway saatis mulle uued tooted proovimiseks ja jagan nüüd muljeid teiegagi.


Bodykey einebatoonid




Bodykey Nutrilite einebatoonid sisaldavad rohkelt kiudaineid ja valke. Nad on valmistatud naturaalsetest koostisainetest ja neis on 13 erinevat vitamiini ja 11 erinevat mineraalainet. Batoone on saadaval tumeda šokolaadi ja troopiliste puuviljade maitsega. Üks batoon kaalub 58g.

Energiasisaldus:

Puuviljabatoonid: 100g kohta 374 kcal, sellest suhkrut 17,5g.  (Üks batoon 217 kcal ja 10,2 g suhkrut.)

Šokolaadibatoonid: 100g kohta 382 kcal, sellest suhkrut 12,1g.  (Üks batoon 222 kcal ja 7g suhkrut.)

Kui võrrelda batoonide energiasisaldust tavapoes müügil olevate müslibatoonidega, siis näiteks Šokolaadi-banaani Corny sisaldab 100 g kohta 445 kcal ja 36,2g suhkrut, nii et suhkrusisalduse koha pealt on Bodykey tooted igatahes palju etemad. Magusust on tal piisavalt ja magusaisu ajavad pealt ära mõlemad, nii šokolaadiglasuuriga kui ka jogurtise glasuuriga puuviljabatoon.

Ühesõnaga hea tervislik amps, mida kotis kaasas kanda, et ootamatu nälja korral ei tekiks kiusatust lähimast poest pirukaid osta.

Hind 57.34 EUR pakk (Ühes pakis on 14 batooni.)

Šampinjoni eineasendussupp



Eineasendussuppe on Amway Nutrilite sarjas kahte sorti - aasiapärane kanasupp ja šampinjoni-petersellisupp. Pulbrist supi valmistamiseks tuleb võtta 50g supisegu (3 kulbitäit), kallata see üle 300 ml kuuma veega ja kolme minutiga ongi söök laual:


Minule saadeti maitsta šampinjoni-petersellisupp. Ütleme nii, et tassisupi kohta on ta maitse päris hea, samas värskest toorainest tehtud koduse püreesupiga ikka võrrelda ei saa. Nii et seda ma regulaarseks tarbimiseks ei ostaks, sest lapsehoolduspuhkusel oleva emana on mul privileeg endale lõunaks korralikku kodutoitu valmistada. Samas olukorras, kus pole jõudnud lõunat valmistada ja nälg sunniks muidu dieedivaenulikke toiduvalikuid tegema, on see supp hea õlekõrs. Ühe supiportsioni energiasisaldus on 203 kcal.

Hind 60.48 EUR. (Pakist saab 14 portsionit.)

Amway tooteid saab tellida nende kodulehelt: https://www.amway-estonia.com/ 

Saturday, December 2, 2017

Viis päeva JustFoodiga

Eelmisel nädalal kirjutasin oma esmatutvusest JustFoodiga, mis pakub kindlaksmääratud kaloraažiga toidu kojutellimise teenust. (Postitust saad lugeda SIIT.)

Esimene päev tekitas isu rohkema järgi ja tellisingi viiepäevase paketi. M paketi kaloraaž jääb 1800-2200 kalori vahele ja see on jagatud viieks toiduportsuks. Viie päeva paketi hind on 110 EUR, mis teeb ühe päeva hinnaks 22 EUR. Mida pikemaks perioodiks toidu tellid, seda odavam hind tuleb.

Siin on mõned söögid, mida Enzo restoran sel nädalal JustFoodi klientidele saatis:


Jäin teenusega üldjoontes rahule. Kuller oli väga täpne. Tarne oli tellitud 8:30 ja ta jõudis alati paar minutit enne seda. Toidukogused olid piisavad, tühja kõhtu kannatama ei pidanud. Suppidele tegin küll omalt poolt veel võileiva lisaks.

Kõik oli valmistatud värskest toorainest, kunagi polnud kasutatud sügavkülmutatud juurvilju ja ei oldud proovitud koonerdada - serveeriti nii hiidkrevette, lõhet, kui avokaadot. Vaheldust oli piisavalt, nädala jooksul ükski söök ei kordunud ja enamus maitses mulle väga. Iga päev oli siiski mõni söök, millega ma päris rahul ei olnud ja enamasti oli probleemiks maitsestamine. JustFoodi südameasjaks on tervislikkus ja kõik nende toidud valmivad ilma valge soolata - kasutatakse vaid roosat soola ja sedagi vähe. Olen küll harjunud võrdlemisi vähesoolase toiduga, kuid JustFoodi roogadele pidin sageli ise nii soola kui teisi maitseaineid lisama, mis tegelikult pole ju kuigi raske, aga minu meelest on söök palju parem, kui maitseaineid on lisatud keemise ajal, mitte hiljem.

JustFoodi plussiks on veel see, et sa ei osta põrsast kotis, vaid järgmise nädala menüü on netis üleval ja saad enne tellimist selle läbi lugeda ja vaadata, kas ajab isu peale või mitte.

Minul on igatahes väga hea meel, et sellist teenust pakutakse ja on võimalik endale aegajalt kokkamisvaba nädalat lubada, samal ajal siiski tervislikku toitu nautides.

Friday, November 24, 2017

JustFood

Olen võtnud ette teekonna jõudmaks ideaalkaaluni ja üheks päevaks ulatas mul sellel teel abikäe JustFood. JustFood on ettevõte, mis aitab võidelda liigse kehakaaluga, või teeb lihtsaks juba saavutatud vormi hoidmise. Koostöös Enzo restoraniga on nad välja töötanud neli erineva kalorsusega paketti, mille seast leiab sobiva nii kiiret kaalukaotust ihkav kasutaja kui ka lihasmassi kasvatada püüdev sportlane.


JustFoodi kodulehelt leiab kalkulaatori, mille abil saad välja arvutada enda jaoks sobiliku päevase kalorite hulga ja nii enda vajadustega klappiva paketi välja valida. Ühe päeva toidu hind jääb 16 ja 24 euro vahele - mida pikemaks ajaks tellid, seda soodsamalt komplekti kätte saad.

Igal tööpäeva hommikul toimetab kuller sinuni 5 toidukorda, nii et endal ei ole vaja nuputada, mida söögiks teha, ega pliidi ees toimetamisele aega kulutada. JustFoodi road valmistatakse Enzo restoranis ilma praadimata ja nad ei sisalda suhkrut, valget soola, säilitusaineid ja transrasvhappeid. Kulleriteenuse saab tellida vahemikus 8-12:00, kokkuleppel ka hiljem. Tallinna piires tuuakse toit kätte lisatasuta. Alates 8:00 on võimalik söögile ka ise Enzo restorani järgi minna, kui sedasi mugavam on.


Enamus söökidest on pakendatud papist topsidesse, mida on mugav kaasa võtta, et tööl soojendada. Mul on hea meel, et plastikpakendite asemel kasutatakse pappkarpe - nii et tekita toidu kojutellimise teenus suurt hulka plastikprügi. Toidukotist leiab ka iga päeva kohta menüü.

Proovisin järgi selle nädala kolmapäevase M paketi ja näitan teilegi, mida see sisaldas:

Hommikusöök:


Omlett tomatiga ja maapähklimuffin.

Kerge hommikune kõhutäis. Olen küll harjunud võrdlemisi vähesoolase toiduga, kuid omletile oleksin ise pisut rohkem soola ja maitseaineid lisanud. Muffin oli väga mõnus. Sai kõhu täis küll ja võis rõõmsal meelel päeva alustada :)

Oode:



Maasikasmuuti.

Kerge ja vähemagus jook. Olen end paari viimase kuu jooksul üsna suhkruvabaks harjutanud, nii et minu jaoks oli magusust küllaga. Kahjuks ei täitnud kõhtu kuigi kauaks, nii et lõuna lähenedes hakkas kõht juba korisema.

Lõuna:



Lõhesteik kuskussi, kikerherneste ja ürdikastmega.

Viis lausa keele alla! Tõsiselt restoranitasemel eine. Kindel lemmik kolmapäevastest toitudest.

Õhtuoode:


Raguu "Provence" kanaga.

Pildil ei näe küll eriti isuäratav välja, kuid tegelikult oli väga hea. Kõik tehtud värskest toorainest, ei oldud mindud kiirema vastupanu teed ja kasutatud sügavkülmutatud juurvilju. Kanatükke sees rikkalikult. Maitses!

Õhtusöök:



Lillkapsa püreesupp apteegitilliga.

Ainult supist ei saanud kõht täis ja tegin kõrvale võileiva, aga supp oli mõnusalt kreemine ja maitses väga hea.

Kui tahad mõnusat kokkamisvaba elu proovida ja samal ajal kalorid kontrolli all hoida, siis vaata edasi JustFood kodulehelt ja pane tellimus teele: https://www.justfood.ee

Friday, November 17, 2017

Kuu aega kokkamata

Viimased kuu aega on minu elus olnud ainulaadne "lauake, kata end" kogemus, sest ise süüa tegema ei pidanud ja kõigi toidukordade eest kandsid hoolt Danfare.com kokad. Alguses katsetasin järgi nende kolmepäevase proovipaketi, millest kirjutasin ka blogis: 1. päev, 2. päev ja 3. päev.

Mõnus kokkamisvaba elu hakkas mulle nende kolme päeva jooksul sedavõrd meeldima, et otsustasin Danfare teenuseid kasutada pikema perioodi vältel ja ostsin 30 päeva paketi. Proovipäevadel võtsin kõige suurema XL mõõdus menüü (2400 kalorit), aga kuna see oli liiga pirakas ja päeva teine supp tundus üleliigne, siis järgmised kuu aega toodi mulle igal hommikul Danfare L pakett, mille kaloraaž on 2000 kalorit. L pakett koosneb kuuest toiduportsust - 3 põhirooga, 2 vahepala ja magustoit. Kuuajane pakett maksab 510 EUR, mis teeb ühe päeva hinnaks 17 EUR.

Söögid näevad välja isuäratavad ja vaid paar korda juhtus, et pidin toidu järgi jätma, sest see ei maitsenud mulle. Mõned näited viimastel päevadel menüüs olnud roogadest:


Pidasin menüüst üsna hästi kinni, vaid supi kõrvale tegin lisaks võileiva, sest muidu kippus kõht natuke tühjaks jääma. Ja neil päevil, kus menüüs puuviljasalatit ei olnud, sõin ka mõne puuvilja. Kuna imetan hetkel beebit, siis lubab see mul päevas tarbida 500 kalorit rohkem, nii et isegi kui Danfare 2000-kalorisele L paketile veel omalt poolt võileiva ja puuvilja lisasin, oli kaal kogu aeg langustrendis.

Kuu ajaga kaotasin 2,5 kilo, mis ei ole küll väga palju, aga kuna mul on ideaalkaaluni minna veel naid mõned kilod, siis ei tunne vajadust end hirmus palju piirata ja lasen neil viimastel kilodel tasapisi sulada :)

Kõht oli Danfare toitu süües kogu aeg täis ja vaheldust piisavalt. Toidud ei kordunud kuigi tihti. Nii pikaks perioodiks ma enam toitu ei telliks, sest ära tüütas see, et ei saanud ise oma isude järgi sööki valida, vaid pidi sööma seda, mida kuller hommikul tõi. (Tegelikult on ka võimalus tarned selliselt seda, et söök ei tule iga päev Danfarest ja on ka vahepäevi, aga ma võtsin kõik järjest, et harjutada end väiksemaid portse sööma.) Kui esimestes postitustes kiitsin kulleri täpsust, siis edaspidi ei läinud sellega sama hästi. Algul tellisin tarne 7.30 ja kuller jõudiski minu juurde õigeks ajaks,  +/-15 minutit. Siis aga vahetus kuller ja uus hakkas pidevalt 40-50 minutit varem tulema. Kui juba mitu päeva järjest enne kella seitset uksele koputati, siis pidin tarne aja hilisemaks lükkama, et ma ikka toidu kohaletoomise ajaks üles ärganud oleksin.

Danfare meeskonnaga oli suhtlus alati väga meeldiv, kirjadele vastati kiiresti ja tuldi erisoovidele vastu. Näiteks ei maitsenud mulle Danfare lambaliharoad ja kui palusin edaspidi mitte lambaliha saata, siis peeti sellest hästi kinni.

Üldiselt jäin kogemusega rahule. Toidud olid head ja portsud enamasti piisavad. Mõni kord jäi hommikusöögist kõht tühjaks, kui ette oli nähtud vaid väike omletike. Pearoad olid alati päris suured. Nende juures oli ainus pettumus see, et aegajalt pakuti lisandiks liha kõrvale sügavkülmast võetud keedetud juurvilju. Proovipäevadel olid kõik toidud värskest toorainest, nii et hiljem sügavkülma juurikaid nähes, tõmbas tuju alla, sest pole nad ka otse potist tulles lauale antuna just eriline maitseelamus, aga peale pikka karbis seismist ja teistkordset soojendamist ei kõlba nad enam kuskile.

Kuu aega Danfare toidul harjutas mind sööma kindlatel aegadel väiksemaid portse ja loodan nüüd ka ise kokates sarnase toitumisega jätkata. Samuti sain mitmeid häid ideid uute toitude näol, mida ise ka valmistada. Nii pikalt järjest ma enam toidu koju tellimise võimalust ei kasutaks, aga vahepeal 3 päeva kuni nädal kokkamisvaba elu elada ja samal ajal ikka tervislikult süüa on väga mõnus :)


Saturday, October 14, 2017

Kolm päeva kokkamata - 3. päev

Heade asjadega harjub ruttu. Päeva ainus söögitegemine oli kohvimasina nupu vajutamine - kõige muu eest hoolitses Danfare.

Kolmanda päeva menüü:


Hommikusöögiks olid võileivad väga maitsva kreemise pasteedi, hapukurgi ja tomatiga:


Oode 1:


Salat hiina kapsast ja kanalihast, millele andsid mõnusa magusa nüansi kuivatatud ploomid ja granaatõunaseemned. Maitses väga ja proovin kindlasti millalgi ise järgi teha.

Hommikusöök oli jälle minu jaoks natuke liiga väike, niisiis sõin koos ootega ära ka magustoidu, milleks oli kohupiimakreem puuviljasalatiga. Mmmmmm!


Lõuna:



Kalapäev! Juustukattega lõhe riisiga maitses väga hästi. Riis oleks siiski pisut kastet vajanud. Äkki ei ajaks mõni kerge jogurti-tillikaste selle juures päeva kaloraaži lõhki?

Õhtuoode:


Värske salat fetajuustuga. Täitsa hea, aga vähema õliga oleks rohkem maitsenud.

Õhtusöök:


Sel korral oli menüü kohe eriti rikkalik ja pearoogasid sai 2. Pilt ei tee söögile au, aga seda poleks olnud mugav taldrikule ümber tõsta, niisiis sõin otse karbist. Minu lemmik kõigi pearoogade hulgast! Hästi mõnusad pehmed lihalõigud hõrgu sinepikastme ja kartulipudruga. Lisandiks olnud magushapud kapsad viisid lausa keele alla! Pilti vaadates ei usuks, aga tõesti super hea!

Päeva viimaseks toiduks jäi seenesupp:


See oli tänastest einetest ainus, mis mulle ei maitsenud.

Jäin oma kolmepäevase Danfare eksperimendiga igati rahule! Enamus sööke maitses väga hästi. Selline teenus sobib inimesele, kes on praktiliselt kõigesööja, sest iga päeva menüü on üllatus. Kodulehel saab tellimust tehes küll mõned toiduained välistada (sealiha, molluskid, seller jne), aga väga pikk see nimekiri polnud, mida saad maha tõmmata.  Mina toiduga ei pirtsuta, ainus asi, mida ma ei söö on võdisev keedupekk ja seda Danfare õnneks ei paku ka :D

Praegu käib Danfare Facebooki lehel kampaania - kui annad teenuse kohta ausat tagasisidet, siis kingitakse kolmepäevase paketi ostjale neljas toidupäev tasuta. Nii et väga hea aeg Danfarega tutvuse tegemiseks. Minagi teenisin blogipostitustega omale lisapäeva, nii et mõnus kokkamisvaba elu jätkub ka esmaspäeval :)

Thursday, October 12, 2017

Elu süüa tegemata - päev 2

Esimese Danfare.com toidul oldud päevaga jäin väga rahule ja ootasin hommikul põnevusega kullerit, et mis mulle tänaseks söögiks ette on nähtud. Tarne oli tellitud kell 7:30 (+/- 15 minutit) ja kuller jõudis 7:20 - just siis, kui kohvimasin piiksudes teada andis, et hommikukohv on valmis.

Mida minu XL pakett siis seekord sisaldas?


Hommikukohvi kõrvale serveerisid Danfare kokad mulle omletimuffini kana ja seentega:


Maitses väga hea, kuid minu jaoks, kes hommikusööki väga oluliseks peab, jäi väikseks. Oleksin heameelega teisegi sellise muffini nahka pistnud.

Lõunaoode:


Aasiapäraselt maitsestatud porgandisalat külmade lihalõikudega viis lausa keele alla! See on siiani mu lemmik eine Danfare söökidest. Paluks retsepti! :)

Kuna hommikusöök jäi veidi lahjaks, siis võtsin selle kompenseerimiseks suurema oote ja lisaks salatile tarbisin ära ka magustoidu:


Ahjuõunamaitselise paksu joogi põhikomponendiks tundus olevat keefir või hapupiim, millele oli lisatud kaneeli ja ilmselt ka kama. Väga hea!

Lõunasöök:


Juustukatte all sealiha, lisandiks tatar, spinat ja tomat. Maitses hästi, kuigi tatar jäi kuivaks. Eilset pearooga süües tundus, et kastet oli liiga palju pandud. Oleksin vist pidanud ülejäägi tänaseks hoidma, et tatrale peale kallata :)

Vahepala 2:


Pastasalat maisi, porgandi ja kurgiga. Meeldis!

Kuidagi jagasin oma toidud seekord nii, et õhtusse jäi kaks suppi. Sõin esimese kuskil kella 17.00 paiku. Supp oli hea ja koduse maitsega ning lihapallidega poldud koonerdatud. Juurvilju oleks võinud pisut rohkem olla, et paremini kõhtu täidaks. Võtsin võileiva kõrvale, et kõht tühjaks ei jääks:


Päeva viimaseks ampsuks 19.00 ajal jäi kerge lihata peedisupp:


Hapukooresilma polnud ette nähtud, aga peedisupp ilma selleta on minu jaoks vale, nii et lisasin selle ise.

Teise Danfare toidu päevaga jäin isegi rohkem rahule kui esimesega. Eile olid supp ja wokitud salat sellised, mida pigem uuesti ei sööks. Tänase menüü road olid kõik minu maitsele ja heameelega sööksin kõiki neid toite ka tulevikus.

Wednesday, October 11, 2017

Kolm päeva süüa tegemata

Küll oleks tore igaks toidukorraks maitsvat ja tervislikku toitu süüa, aga kes see ikka viitsib nii palju kokata.

Danfare.com leht jäi Facebookis mulle juba mõni aeg tagasi silma ja nüüd, kui neil algas sooduskampaania, mille raames saab proovipaketid kätte 20% soodsamalt, jõudsin ka tellimiseni.

Tegu on tervislikku toitu pakkuva ettevõttega, kust saad endale kogu päevaks soovitud kaloraažiga menüü koju tellida, nii et endal ei ole vajadust nuputada mida söögiks valmistada. Pakettide hinnad jäävad  13 ja 19 euro vahele päev ja saad valida endale sobiva - kergest S paketist päevanormiga  1200 kalorit kuni rikkaliku XL paketini (2400 kalorit).

Nii lihtne ongi - valid sobiva paketi, määrad kindlaks tarneaja, mil kuller toidu sulle koju toob (vahemikus 7:00-11:00) ja ongi terve päeva toidumure murtud.

Mina ostsin prooviks kolmepäevase XL paketi. Imetan beebit ja see teeb mind lihtsalt nii näljaseks :D Lisaks on mul veel kahepoolene hea isuga põnn, kes alati sama toitu tahab, mida ma isegi söön, nii et teadsin juba ette, et tuleb lapsega jagada.

Tarne tellisin 7:30 (+/- 15 minutit). Kuller saabus 7:40. Väga tore oli see, et ta koputas vaikselt, mitte nagu mõni, kes prõmmib nii, et seinad värisevad. Tänu sellele õnnestus mul oma hommikusööki nautida sedasi, et beebi veel magas - täiuslik algus päevale.

XL menüü sisaldab 7  rooga, mille jagasin ära viieks toidukorraks - 3 põhilist einet ja 2 vahepala.


Hommikusöögiks oli kaerahelbepuder moosiga. Ei hakanud sellest eraldi pilti tegema, sest toidukarbis olev soojendatud puder pole just eriti fotogeeniline vaatepilt :D Maitses hästi, kuigi oli minu jaoks pisut liiga magus. Meeldiks rohkem, kui moos pandaks kaasa eraldi topiskeses, et saaks putru soojendada ilma moosita ja pärast ise otsustada kui palju moosi üldse pudrule panna.

Lõunaoode



Kui toit lubas end karbist hõlpsasti taldrikule manööverdada, siis tõstsin ta ümber, et oleks ilusam süüa. Lõunaooteks oli väike ports kanalihaga kartulisalatit salatilehe ja tomatiga. Maitses hea.

Lõuna



Kahjuks ei olnud kaasas paberil menüüd, et mis toitudega täpselt tegu. See pidi tellimuste kotti lisanduma järgmisel nädalal. Nii ei teagi ma mõne toidu puhul, mida ma sõin. Pakun, et tegu oli pardilihaga, mille sisse oli peidetud kuivatatud puuvilju. Lisandiks riis ja karrikaste. Kastet oli väga palju. Ujutasin riisi sellega tublisti üle, kuid ikkagi jäi suur osa järgi. Kaste ja riis olid väga head. Liha oli pisut kuiv, aga üldiselt jäin lõunasöögiga igati rahule.


Magustoiduks sõin lõunasöögi juurde tükikese kohupiimavormi hapukoore ja füüsaliga. Vorm oli vähese suhkruga, mis on suur pluss. (Sageli on magustoidud minu jaoks muidu liiga magusad.)

Õhtuoode



Ooteks oli väike taldrikutäis wokitud köögivilju. See kahjuks erilist maitseelamust ei pakkunud. Köögiviljad olid liiga pehmed ja kaotanud oma vormi. Maitses domineeris tomat.

Õhtusöök



Püreesupp kanalihatükkide ja krutoonidega. Millistest köögiviljadest supp tehtud oli, ei suutnud tuvastada. Meeldis, et krõbedad krutoonid olid kotikesega kaasa pandud, aga üldiselt supp erilisi emotsioone ei tekitanud.

Õhtusöögi sõin üsna varakult, nii et topsitäie müslit kreeka jogurti ja moosiga jätsin veel päeva viimaseks eineks:


See oli väga maitsev ja üsna suur ports veel pealegi.

Jäin oma esimese Danfare toidu päevaga igati rahule. Enamus sööke olid väga head ja kui ma eelnevalt kartsin, et äkki on toidud sellise kaubanduskeskuse kuumaleti kvaliteediga, siis see hirm oli asjatu.

Ootan juba uut päeva ja uut menüüd :)

Monday, May 15, 2017

Lantsh

Lantsh on söögikoht, mis pakub värsket ja tervislikku toitu. Söögi valmistamisel kasutatakse kookosrasva ja oliiviõli, kastmetesse ei panda jahu, mahladele ja smuutidele ei lisata suhkrut. Soolaga ei liialdata, paljud toidud on aurutatud ja võimalusel kasutatakse kodumaist toorainet. Kõlab igatahes põnevalt ja kuna mul Arsenali keskusse niikuinii sageli asja on, siis olen Lantshist paar korda lõuna paiku läbi astunud.


Tööpäevadel on Lantshis lõunamenüü, kus saad ise endale juba valmis olevatest söökidest sobiva taldrikutäie kokku panna ja selle eest kaalu järgi maksta. Väga kiire ja mugav lahendus. Lõunamenüü toitude hind on 13 EUR kilo.
Mind on aga rohkem ahvatlenud station-grill menüü road, nii et olen oma valiku teinudki just nende seast.

Kogemused on olnud nii ja naa. Väga mõnusa maitseelamuse pakkus ramen munanuudlisupp krevettidega (hind 7 EUR):


Tegi kõhu kenasti täis ja maitses väga hea. Ülejäänud söökidega ei ole sama rahule jäänud. Esimesel korral võtsin mingi wokiroa, mis oli väga-väga vürtsikas. Ma eelistangi pigem vürtsist toitu, aga see wokk oli nii terav, et peale paari ampsu muutus keel tuimaks ja ei saanud maitsetest enam üldse aru. Ostsin tookord söögi karbiga kaasa ja pilti ei hakanud tegema, sest toidukarbis olev wokiroog pole teab mis fotogeeniline vaatepilt.

Viimati proovisin järgi Lantshi Black burgeri veisepihvi ja värske salatiga (Hind 7.90):


Sellest kahjuks erilist maitseelamust ei saanud. Kõik oli kuidagi kuivavõitu, nii et peale põneva välimuse ma temast suurt midagi rohkemat ei arva. Valmistamine võttis ka päris kaua aega, nii et kiire lõuna ajal ma seda tellida ei soovitaks.

Lantshis on sarnane maksmissüsteem kui Vapianos, kus tellitud söögid salvestatakse magnetkaardile, mis sulle sisenemisel pihku pistetakse ja teenindajad ei kirjuta kuskile üles, mida sa tellinud-söönud oled. Mulle see süsteem ausaltöelda ei meeldi, sest ühel korral juhtus, et eelmise kasutaja toidud olid kaardilt kustutamata jäänud ja maksma minnes paistis, nagu oleksin 5 portsu tellinud. Õnneks ei arvanud teenindaja nagu oleksin ma koos oma kaheaastase põnniga selliseks õgimiseks võimeline ja kustutas ilma skandaali tegemata kolm võõrast toitu ära. Samas kui oled suurema seltskonnaga söömas ja veedad restoranis pikemalt aega, siis võib pärast olla küll keeruline seletada, et mitte kõik kaardil olevad söögid ei ole teie tellitud. Nii et mina eelistan ikka vana head süsteemi, kus esitad oma tellimuse teisele inimesele, mitte ei jää lootma sellele, et saadud magnetkaart on enne sulle pihku pistmist tühjaks tehtud.

Lastega külastajate peale on Lantsh mõelnud ja tagumise saali nurgas asub väike mänguala, kus minu kaheaastasel on alati toidu ootamise ajal piisavalt tegevust olnud. Samuti on eraldi lastemenüü, kust ei leia küll tavapärast viinereid-friikaid, vaid Lantshile omaselt pigem tervislikumaid valikuid.

Olen harjunud söögi kõrvale kraanivett jooma ning eelistan seda võimalust ka söögikohtades. Lantsh pakub küll kraanivett, kuid see ei ole tasuta, vaid klaasitäie eest tuleb välja käia 30 senti. See jätab mulle restoranist alati kuidagi meeleheitliku mulje nagu proovitaks sult tõesti iga viimane kui sent kätte saada. Kuidas küll mõned söögikohad (näiteks Da Vinci) saavad lubada endale seda "kohutavat väljaminekut", et tuua lauda tasuta kraanivesi, millesse soovi korral lisavad sidrunit, jääd ja kõrregi ja teises kohas ei tule see kõne allagi? Minus tekitab kraanivee eest raha küsimine alati negatiivse emotsiooni.

Kuna mina pole kahel korral kolmest külastusest toiduga eriti rahul olnud, siis väga tuliselt Lantshi soovitada ei julge ja ise ka ilmselt enam uusi sööke sinna katsetama ei lähe. Krevettidega ramen supp oli aga väga maitsev, nii et seda vast lähen sinna tulevikuski uuesti sööma.

Kas oled Lantshis käinud? Mida sõid ja kuidas maitses?