Vanalinna äärel asuv Manna la Roosa on mu "kuhu minna"-nimekirjas olnud juba tükk aega ja lõpuks saingi seal ära käidud.
Kes pikka juttu lugeda ei viitsi, siis märksõnad - hullumeelselt lahe sisekujundus, sõbralik teenindus, maitsev toit, väikesed portsud.
Vana puumaja uksest sisse astudes sattud värvilisse muinasjuttu - sisekujundus on igasuguseid stiilipiire ületav ja selline eklektiline virrvarr on täpselt minu tassike teed.
Menüüga olin kodus juba tutvunud ja tahtsin kindlasti järgi proovida roa nimega "Grillitud mereanniorgia". (Hind 21 EUR) Intrigeeriv nimi tekitas mu peas pildi üle äärte voolavast vaagnast, millel hõrgud vee-elukad on kirglikus kuhjas üksteise külge klammerdunud. Tegelikult jõudis lauda selline taldrikutäis:
Orgiat nagu vähevõitu ja iga krevetike nahistab oma nurgas. Ma ei tea, kuidas teiega, aga sõnad nagu "mereanniorgia", "rikkalik lihavalik", "külluslik juustutaldrik" valmistavad mu ootused ette tõeliselt suureks portsuks ja Manna la Roosa nimevalik antud toidule oli minu jaoks eksitav. Jätsin eelroagi tellimata, sest arvasin, et võibolla ei jõua ma mereanniorgiat äragi süüa. Kogus oli aga pigem väikesevõitu. Maitsele ei saanud õnneks midagi ette heita ja iga amps oli suurepärane.
Magustoitudest tahtsin proovida majadesserti "Võrgutav hõrgutis", aga kuna see oli hetkel otsas, siis langes valik siidikoogi kasuks (Hind 6 EUR).
Siidikook tegi oma nimele au ja oli tõesti erakordselt pehme maitsega ja suussulavalt siidine. Maitses väga!
Manna la Roosa on sobiv koht toidunaudingu saamiseks, kuid ei sobi kõva kõhutäie austajale. Shakespeare on kirja pannud luulerea: "Mu silm ja süda - need on sõjajalal". Minul toimub sarnane lahing keele ja kõhu vahel - esimene soovib hõrke restoranimaitseid, teine aga hindab rikkalikke pubiportsusid. Ela siis sellisena :D
Kas oled Manna la Roosas käinud? Kuidas meeldis?
No comments:
Post a Comment